Eesti
Programmes currently active in this country
Toimetulekuprogramm
Toimetulekuprogrammi eesmärk on toetada kriiside tagajärjel kannatanud inimeste iseseisvat toimetulekut, abistades neid ettevõtluse alustamisel ja tööturule sisenemisel.
Nõustamisprogramm
Nõustamisprogrammi eesmärk on ümberasustatud inimestele olulise teabe ja vajaduspõhise abi pakkumine ning pagulaste kohanemise ja iseseisvuse toetamine. Lähtume abivajajate isiklikest vajadustest, et aidata neil teha teadlikke otsuseid oma elu ülesehitamiseks uues riigis, mis omakorda aitab kaasa terve ühiskonna sidususele.
Kogukonnaprogramm
Kogukonnaprogramm aitab kaasa terviklikemate ja tugevamate kogukondade tekkele, toetades pagulasi uues ühiskonnas kohanemisel ja kohalikku ehk vastuvõtvat kogukonda uute tulijate kaasamisel. Selleks korraldame üle Eesti kogukonnaüritusi ja erinevaid grupitegevusi ning laste- ja noortelaagreid. Lisaks on kogukonnaprogrammi eesmärk selgitada välja süsteemseid ja praktilisi takistusi kohanemisel, lõimumisel ja pagulaste õiguste tagamisel.
Vaimse tervise programm
Programmi eesmärk on pakkuda erinevaid vaimset tervist toetavaid tegevusi, sh teraapiaid, rühma- ja individuaaltegevusi, et tõsta pagulaste psühholoogilist heaolu ja tagada suuremas plaanis tervem ja tasakaalukam ühiskond.
Hariduse ja teadlikkuse programm
Programmi eesmärk on tõsta teadlikkust sundrändest ja lõimumisest, tuues esile rändega kaasuvaid võimalusi ja väljakutseid
Huvikaitseprogramm
Huvikaitseprogramm seisab pagulaste õiguste ja heaolu eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Koondame pagulastelt saadud tagasisidet nii heade praktikate, kitsaskohtade kui ka süsteemsete rikkumiste kohta. Kui saame aidata kaasa pagulaste probleemide lahendamisele, teeme seda. Kuulame tähelepanelikult, mida pagulased meile räägivad ja aitame kaasa nende probleemide lahendamisele.
Aastal 1997 võeti Eestis vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga.
Perioodil 1997–2021 andis Eesti rahvusvahelise kaitse 603 inimesele (pagulasstaatus 346 inimesele ja täiendav kaitse 257 inimesele). Kõige enam kaitse saajaid oli selle 22 aasta jooksul Süüriast (199 inimest), Ukrainast (93), Venemaalt (66) ja Iraagist (42).
Pagulasstaatuse tunnustamisel antakse isikule elamisluba kolmeks aastaks, täiendava kaitse puhul antakse üheaastane elamisluba. Elamisluba on pikendatav vastavalt 3 või 2 aastaks, juhul, kui olukord koduriigis ei ole paranenud.
Märtsis 2022 otsustas Euroopa Liit esmakordselt ajaloos aktiveerida ajutise kaitse direktiivi. See tähendab, et kõik ukrainlased, kes põgenesid 24. veebruarist alates, saavad poolautomaatselt ühe-aastase kaitsestaatuse. Täpne statistika ajutise kaitse saajate kohta on leitav Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.
Eesti Pagulasabi pakub kaitse saajatele mitmesuguseid tugiteenuseid, mille eesmärk on toetada siia saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut ja hakkamasaamist. Loe lähemalt meie programmidest.